Jacob Applebaum on ajakirjanik, privaatsuse eestkõneleja, Tor-projekti kaasarendaja ja WikiLeaksi aktiivne kaasautor. Julian Assange'i ja Edward Snowdeniga isiklikult tuttav isik. Näitleja, kes mängis ennast dokumentaalfilmis “Citizenfour. Snowdeni tõde."
Biograafia
Jacob sündis 1. aprillil 1983 Ameerika Ühendriikide põhjaosas. Kuulsa häkkeri perekonda ei saa vaevalt nimetada jõukaks, hiljem kirjeldas ta seda ise kui "tõeliste hullude röövlite" perekonda ja tal olid selleks head põhjused. Isa põdes alkoholi- ja narkosõltuvust ning ema oli paranoilise skisofreenia käes. Sellistes tingimustes elas tulevane inimõiguste kaitsja kuni 6 aastat, pärast seda järgnes kaks aastat elu tädiga. Kuid 1991. aastal paigutas naine oma lapse Californias lastekodusse, seal tegi kaheksa-aastane poiss oma esimese häkkimiskogemuse ja asutuse turvasüsteemi sisse murdnud veetis unustamatu päeva lastekodust väljas.
Kaks aastat hiljem viis isa aga poja kohtu kaudu tagasi. Elu narkosõltlasest isaga polnud kaugeltki armas ja keskkoolis jättis tüüp kooli pooleli, saamata isegi põhiharidust. Üks tema sõber õpetas talle programmeerimise põhitõdesid ja internetist sai teismelise ainus väljund. “Siis tundsin, et maailm pole päris must koht. Internet on ainus põhjus, miks ma elus olen,”ütles ta hiljem ühes oma intervjuus.
Edward Snowdeni paberite väljaandmine
Aktiivne osalemine Internetis vabadust kaitsvates häkkerite kogukondades aitas ajakirjanikul 2013. aasta juunis pääseda juurde NSA ja CIA endise ohvitseri Edward Snowdeni täielikule dokumentide andmebaasile. Nende materjalide põhjal valmistas Applebaum mitu artiklit Saksamaa ühele olulisemale info- ja poliitilisele ajakirjale "Der Spiegel" (Der Spiegel). Seejärel süüdistas ta häkkerite ülemaailmsel kongressil (Chaos Communication Congress) USA riikliku julgeoleku agentuuri nutitelefonide kontrolli korraldamises nende kasutajate teadmata. 2013. aasta augustis võttis Jacob Edward Snowdeni nimel sõna Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia kodanikuühiskonna rühma kaks korda aastas toimuval Informandi auhinnal. Selle aasta septembris tunnistas ta Euroopa Parlamendis, et Snowdenit jälgiti öise nägemise seadmete abil.
Tori projekti kallal töötamine
Erinevate riikide valitsuste aktiivse vastuseisu tõttu seostasid anonüümset Tori võrku esimest korda pärast käivitamist tavalised inimesed ebaseaduslike saitidega nagu Siiditee, mis on spetsialiseerunud narkootikumide, relvade ja isegi inimorganite müügile. Suuresti tänu Jacob Applebaumi jõulisele tegevusele hakkasid tavalised Interneti-kasutajad huvi tundma anonüümse võrgu kui eriteenistuste jälgimisest pääsemise võimaluse vastu.
Süsteemi välismaale transportimiseks tuli kasutada üsna huvitavaid meetodeid. "Laenasin mõned ideed narkokulleritelt," tunnistas Jake hiljem, näidates ajakirjanikule varjatud mälukaardiga münti. Arendaja andis oma olulise panuse ka süsteemi kohandamiseks Linuxi süsteemil põhinevate seadmete jaoks, muutis paljusid süsteemi haavatavusi ja tagas selle stabiilse töö. Anonüümse võrguarendaja karjäär lõppes 25. mail 2016, kuna kolleegid esitasid arvukalt süüdistusi seksuaalses ahistamises, mida projektijuhtkond pidas Tori maine jaoks piisavalt ohtlikuks. Samal ajal eitab häkker ise täielikult kõiki süüdistusi, nimetades neid Ameerika eriteenistuste mõjukate inimeste inforünnakuks.
Koostöö Julian Assange'iga
Julian Assange ja Jacob Applebaum on pikka aega sõpruses. Esimeseks ühistegevuse kogemuseks oli osalemine BBC programmi "World Tomorrow" kaheksandas ja üheksandas osas 2012. aastal. Küberjulgeoleku dialoogis osalesid lisaks Assange'ile ja Applenbaumile ka Andy Müller-Magun ja Jeremiah Zimmerman. Samal aastal oli ajakirjanik Julian Assange'i kaasautor raamatus Cypherpunks: vabadus ja Interneti tulevik.
Pärast Rootsi ametivõimude süüdistusi Assange'i vastu ja tema sunniviisilist vangistamist Ecuadori Londoni saatkonnas jäi Jacob oma partnerile lojaalseks ja kaitses teda aktiivselt. Teine levinud seos Assange'i ja Applebaumi elulugudes on nende koostöö WIkiIeaksis. Jacob on ainus ameeriklane, kes rääkis avalikult oma koostööst saidiga, ta liitus teosega 2010. aastal ja võttis kõige otsesema osa pärast 12. juulil 2007 tehtud videosalvestise avaldamist lahvatanud kõrgetasemelises skandaalis. Kaadrid näitavad, kuidas kaks lahinguoperatsioonis osalenud Apache helikopterit avasid Bagdadi tänaval iraaklaste rühma pihta 30 mm automaatkahuritest tule. Tapeti 12 inimest, kelle seas oli ka Reutersi korrespondent 22-aastane Namir Nur-Eldin ja tema autojuht 40-aastane Said Khma. Kui mikrobuss lähenes haavatutele, tulistasid ka kopteripiloodid teda. Pärast tulistamist saabus sündmuskohale USA jalavägi, kaadrid näitavad, et sõdurid viisid surnud lapsed väikebussist välja.
Kus elab Jacob Applebaum täna?
Pärast seda, kui USA õiguskaitseorganid üritasid ajakirjanikku mitu korda arreteerida ja tagasid 2011. aastal õiguse oma andmeid Twitterist saada, otsustas häkker elukohta muuta ja kolis Saksamaale.
