Flööt on üks vanimaid muusikariistu maailmas, mille eelkäijat peetakse tavaliseks vileks. Flödi kuulub puhkpillidele, see on võimeline looma väga meloodilisi helisid, mis on heli lähedal inimese häälele. Esimesed flöödid tehti puidust, luust, bambusest või pilliroost, tänapäeval kasutatakse väga erinevaid materjale, sealhulgas metalli.
Juhised
Samm 1
Oletatavasti tehti esimene flööt umbes nelikümmend tuhat aastat tagasi, mõned uurijad usuvad, et iidsed kiviaja inimesed kasutasid meloodiate loomiseks sarnast pilli. Kuid flöödi ilmumise täpset aega on võimatu kindlaks teha, vanim leitud pillidest on umbes 35 tuhat aastat vana, seda ei saa nimetada tõeliseks flöödiks, pigem on see sarnase ülesehituse ja tööpõhimõttega eelkäija.
2. samm
Teadlaste arvates tekkis flööt primitiivsest vilest, kuhu hakati sõrmede jaoks auke lõikama. Vana-Hiinas oli 6 auguga flööt tuntud kolm tuhat aastat tagasi, Indias ilmus sarnane pill umbes kaks tuhat aastat tagasi. Siis jõudis see pill Euroopasse ja levis keskajal Euroopa riikides.
3. samm
17. sajandil parandasid Prantsuse käsitöölised flööti klappide lisamise teel. Pilli heli muutus väljendusrikkamaks, seda hakati orkestrites kasutama. Flöödi struktuur arenes välja ja seda täiendati uute detailidega: ilmus klappide ja rõngaste süsteem, auke hakati korraldama akustilise põhimõtte järgi, lisaks puidule hakati kasutama erinevaid instrumente.
4. samm
Flöödi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast hing, tuul. See on puhkpill, mis tähendab, et heli, kui sellel mängitakse, tõmmatakse õhu abil välja. Flööt klassifitseeritakse puidust pilli hulka (on ka vaske), kuna esialgu oli see kõige tavalisem materjal selle valmistamiseks, kuid tänapäeval on metallist, sealhulgas vasest valmistatud flöödid. See võib valmistamata inimese segadusse ajada, kuid fakt on see, et see liigitus ei kajasta enam pilli valmistamise viisi, vaid on pigem seotud mängu põhimõttega. Puupuhkpillides tekivad helid keha aukude avamisega.
5. samm
Flöödi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast hing, tuul. See on puhkpill, mis tähendab, et heli, kui sellel mängitakse, tõmmatakse õhu abil välja. Flööt klassifitseeritakse puidust pilli hulka (on ka vaske), kuna esialgu oli see kõige tavalisem materjal selle valmistamiseks, kuid tänapäeval on metallist, sealhulgas vasest valmistatud flöödid. See võib valmistamata inimese segadusse ajada, kuid fakt on see, et see liigitus ei kajasta enam pilli valmistamise viisi, vaid on pigem seotud mängu põhimõttega. Puupuhkpillides tekivad helid keha aukude avamisega.
6. samm
Flöödi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast hing, tuul. See on puhkpill, mis tähendab, et heli, kui sellel mängitakse, tõmmatakse õhu abil välja. Flööt klassifitseeritakse puidust pilli hulka (on ka vaske), kuna esialgu oli see kõige tavalisem materjal selle valmistamiseks, kuid tänapäeval on metallist, sealhulgas vasest valmistatud flöödid. See võib valmistamata inimese segadusse ajada, kuid fakt on see, et see liigitus ei kajasta enam pilli valmistamise viisi, vaid on pigem seotud mängu põhimõttega. Puupuhkpillides tekivad helid keha aukude avamisega.
