Kõik unistavad näitleja või näitleja karjäärist. Ja statistika kohaselt on teatriülikoolides igal aastal suurim taotlejate sissevool. Tavaliselt on võistlus üle 200 inimese ühe koha kohta. GITISe näitetrupis värbatakse kuni 23–25-aastaseid, tulevaste lavastajate jaoks on vanusekvalifikatsioon tõstetud 35 aastani, kuid neil peab olema juba kutse- või harrastusteatri kogemus.
Juhised
Samm 1
Enne teatriülikoolile dokumentide esitamist läbivad taotlejad valikvooru - loomevõistluse. Tulevased näitlejad peavad kollokviumil näitama ennast nii kunstniku oskusena, lavalises kõnes kui ka teadmistes teatriajaloost. Lavastajate jaoks on võistlus jagatud 4 etapiks - kunstniku oskus, praktiline lavastamine suuliselt ja kirjalikult ning teatriajaloo kollokvium. Kui kõik kolm loomevõistluse vooru on edukalt lõpule viidud, ootavad teid ees vene keele ja kirjanduse eksamid. Taotleja anne hinnatakse meisterlikkuse eksamil. Siin esitatakse mitu erineva žanri teost - luuletus, jutustus, proosa. Programmi ettevalmistamisel valige need vaimult teile lähedased lõigud, mida mõistate ja tunnete iga oma keha rakuga. Hinnake oma võimalikku teatrirolli, valige tüüp vastavalt tüübile. Ärge valmistage ette pikki lõike - keegi ei kuula neid, parem on ette valmistada mitu tükki erinevatest teostest, kuna komisjon võib paluda teil midagi muud lugeda. Ja mis kõige tähtsam, ärge püüdke olla kogenud. Algne lõik on kindlasti hea, kuid ärge unustage teksti lähedust oma sisemisele maailmale. Mõnikord on parem näidata Puškinit, mis on kõigile tuttav ja mõistetav lapsepõlvest, mitte keerukas Baudelaire või Borges. Lisaks programmilistele töödele võib komisjon paluda teil esitada improviseeritud lavaetüüdi, laulda, tantsida jne. Muide, sellistes teaduskondades nagu pop, koreograaf, muusikateater, tants ja vokaal on loomekonkursi programmikatsetes.
2. samm
Pärast meisterlikkuse eksami edukalt sooritamist võetakse tulevased näitlejad kollokviumile ja lavastajad lavastamise eksamile. Režissööri eksam koosneb praktilise lavastamise eksamist, publikus teostatavast kirjalikust lavastajatööst eksamikomisjoni määratud teemadel ja kollokviumist. Kaasaegne), muusikast, maalist, kinost, kirjandusest jne. Suuline eksam lavastuses on antud teema uurimus; see võib olla mis tahes töö muusikalist kuni maalini. Etüüdis osalemiseks võib taotleja meelitada teisi taotlejaid osalema tema lavategevuses. Siit on oluline leida emotsionaalne-kujundlik väljendus mõttele, mida tulevane lavastaja sketšis avaldada soovib. Selles etapis kontrollib komisjon taotleja loomingulist fantaasiat ja maitset ning tema algatusvõimet ja leidlikkust. Kirjalik lavastajatöö on komisjoni otsusel kogu näidendi või ühe stseeni lavakava, samuti paberil selgelt välja toodud lavastaja kavatsuste kirjeldused kunstilise ja muusikalise kujunduse osas.
3. samm
Kollokvium on intervjuu, mis testib taotleja intellektuaalse arengu taset, eruditsiooni, huvisid, kujutlusvõimelist mõtlemisvõimet, samuti tema esteetilisi vaateid ja kultuurilist taset. Lava edukaks läbimiseks peate vabalt liikuma vene ja väliskirjanduses, draamas, teatrikriitikas, lavastamise ajaloos ja draamateatris. GITISe veebisait sisaldab loetelu kohustuslikest lugemismaterjalidest, mida kollokviumiks ette valmistada.
4. samm
Pärast loovkonkursi kõigi kolme etapi läbimist lubatakse kandidaatidel sooritada eksameid üldistel erialadel: vene keel ja kirjandus. Taotlejatele, kellel pole USE-sertifikaate, viiakse see läbi essee vormis.
