Leicesteri ülikooli (Suurbritannia) füüsikud arvutasid aerodünaamika seadusi kasutades koomiksite ja filmide peategelase Batmani kiiruse. Arvutuste jaoks analüüsisid nad K. Nolani filmi "Algus" (2005) episoodi, kus nahkhiiremees, paljastades oma mantli, lendab pilvelõhkujalt alla.
Pärast Batmani kõrghoonest lendamise episoodi uurimist arvutasid tulevased teadlased David Marshall ja tema sõbrad füüsika- ja astronoomiateaduskonnast sellise lennu ajal inimesele mõjuvate jõudude suuruse. Arvutamisel võeti aluseks superkangelase tinglik kaal 90 kilogrammi, hoone kõrgus - 150 meetrit. Füüsikaõpilased arvutasid välja ka Batmani spetsiaalse keepi ulatuse. Kui see neem kohtub õhuvooluga, siis see sirgub ja muutub jäigaks, samas kui selle ulatus on 4,7 m.
Kõik arvutused tehti vastavalt aerodünaamika seadustele. Saadud andmete põhjal järeldasid õpilased, et mantli tõstev jõud - neem on Batmani õhus hoidmiseks piisav, samas kui superkangelase lennukiirus on 60–100 kilomeetrit tunnis.
Nende uudishimulike arvutuste kohaselt lendab nahkhiir 150 meetri kõrguselt hoonelt alla hüpates kolme sekundiga 350 meetrit, maksimaalne kiirus on 109 kilomeetrit tunnis ja maandumiskiirus 80 kilomeetrit tunnis. Pärast kõigi arvutuste tegemist jõudsid noored füüsikud järeldusele, et Batman võib tõesti mantliga lennata, kuid järsk maandumine oleks lennu viimastel sekunditel suure kiiruse tõttu eluohtlik - superkangelane kukuks lihtsalt maasse.
Nagu üks arvutuste autoritest ütles: "Kui Batman tahaks pärast sellist lendu ellu jääda, vajaks ta kindlasti suuremat mantlit." Füüsikud soovitasid filmitegijatel välja mõelda ka lennukiiruse pikendamiseks ja maandumiskiiruse aeglustamiseks reaktiivmootor, kui nad tahtsid Batmani neeme suurust muutumatuna hoida.
See nelja füüsikaüliõpilase artikkel pealkirjaga "Langeva Batmani trajektoor" avaldati 2011. aasta detsembris ajakirjas Journal of Special Physics Topics ja tekitas avalikkuses vastakaid reaktsioone.
