Punktjoon on universaalne vahend teatud teabe esiletõstmiseks tekstis, diagrammil, kaardil. Katkendjoon võib tähistada ühte marsruuti, teine aga juba täisjoonega. Kuid võite seda rakendada nii, nagu soovite - jääb ainult joonistada.
Juhised
Samm 1
Esiteks peate valima, mida värvida. Kõik sõltub teie eesmärkidest, eelistustest või tingimustest, millega olete seotud. Ükskõik, mida te joonistate, on põhimõte sama: peate joonistama justkui paljude lühikestest segmentidest koosneva joone. Need segmendid võivad olla erineva pikkusega (see on ka maitse küsimus): punktidest kuni lühikeste kahe kuni kolme sentimeetri pikkuste joonteni. Igal juhul peaks see segmendikomplekt jätma mulje ühest joonest, mitte eraldiseisvatest ühendamata joontest.
2. samm
See punktiirjoonis sobib ainult neile, kellele meeldib (või peab mingil põhjusel) kasutama pliiatsit. Võite tõmmata kindla joone ja kustutada alad, mis jäävad üksikute joonte vahele. Seda meetodit tuleks kasutada ainult siis, kui teil on hea kustutuskumm, vastasel juhul on segmentide servad udused.
3. samm
Kui teie rida ei pea olema kõver, kasutage joonlauda. Lühikesi segmente saate joonistada korraga, asetades pliiatsi joonlaua külge, või, nagu teises meetodis, saate kõigepealt joonistada ühe joone ja seejärel selle abil osadeks purustada.
4. samm
Sama saab teha arvutis. Graafilisi redaktoreid on palju, kuhu saate tõmmata nii palju katkendlikke jooni kui soovite. Joonistamisvõimalused on programmiti erinevad. Näiteks mõnes peate joone osad kustutama, teistes saate kohe luua punktiirjoone.
5. samm
Kasutada saab veel ühte meetodit. Võtke perfokaart (paksude papist leht, millel on samad augud) ja tõmmake joon nii, et see läheks mööda aukude rida. Pliiatsirada läheb osaliselt üle papi, osaliselt üle paberi ja punktiirjoon jääb paberile. Kuid tõenäoliselt ei kasuta te seda meetodit teiste juuresolekul, seda on lihtsam rakendada.
