Akordide valik ei tekita muusikule raskusi, eriti kui tal on täiuslik helikõrgus. Kõigepealt peavad algajad higistama. Kuid seda oskust saab soovi korral arendada (nagu ka kuulmist).
Juhised
Samm 1
Kõigepealt peaks teil olema üsna hea ettekujutus sellest, mis on akordid ja mis need on. Ja muidugi osake neid mängida. See ei tähenda, et saate neid kohe kätte võtta. Noodide järgi mängimine ei tähenda teadmist, kuidas neid kõrva järgi tuvastada. Kuid põhioskused peavad ikkagi olema (nagu tähestiku tähtede tundmine lihtsustab ka sõnade ülesehitust). Ja mida rohkem sa mängid, seda lihtsam on sulle ülesande ülesvõtmine. Alustamiseks hankige juba tuttavate akordidega lugude mängimise kogemus (vaadake kitarristide lauluraamatuid või seotud saite).
2. samm
Enne saate valimist kuulake kogu lugu. Enamik muusikapalasid on korduva struktuuriga, jagatud nn "ruutudeks" (muusikute endi slängis - korduv akordivahetus). On akordahelaid (s.t ruutu), mida korratakse pidevalt värssides, refräänides. Jälgige selliste ketide muutumist kogu loo vältel.
3. samm
Pange tähele, millistes meloodia osades akordid muutuvad. Kuula laulu tükkidena, püüdes kindlaks määrata iga akordi juurnoot, s.t. noot, millega akord on üles ehitatud. Kui olete tuvastanud, laula seda heli, nii et see jääb paremini meelde. Seejärel "leidke see" ühelt bassikeeltelt (see peaks kõlama ühes loos asuva akordiga). Leidetud noodi järgi kogu konsonant üles ehitada. Siin ei tohiks olla raskusi. Niisiis, kui olete otsustanud, et põhitoon on "C" (tähemärgis "C"), siis on akordiks vastavalt C või Cm (sõltuvalt sellest, kas see on duur või moll). Hoidke juhendina enda ees lihtsat akordilauda, mis näitab, kuidas neid mängida, nii et te ei pea neid ise ehitama. Kuula nüüd lugu edasi, jälgi, kus juba tuttav akord muutub teiseks. Ja samamoodi skandeerige järgmist, leidke selle põhitoon jne. Pange kõik akordid kirja tähtede abil (C, D, Fm jne). Ühel hetkel märkate, et akordi progresseerumine on hakanud korduma. Sellest hetkest alates läheb valikuprotsess palju kiiremini, sest põhisaade on juba olemas. Kuid refrään tuleb suure tõenäosusega eraldi üles korjata, samamoodi.
4. samm
Kõige sagedamini on laulud kirjutatud mõnes võtmes. Selle teadmine hõlbustab saate saatmist. Võtme määrab sageli viimane akord või noot, mõnikord ka esimene. Need teadmised aitavad teid palju, kui olete juba kursis põhiliste noodikirjadega (seega õppige noote ja kaalusid!). Teades näiteks, et laul on kirjutatud C-duur, ei käituta enam pimesi, nagu varem, ja hakkate kohe selles võtmes sisalduvatest nootidest (st näiteks noodist "F") akorde ehitama ja mitte "F-terav", "B", mitte "B-lame" jne). Ja treenige oma kuulmis- ja kuulmismälu. Aja jooksul ei võta soovitud akordi leidmine kitarri kaelal isegi minutit.
