Johann Georg Leopold Mozart, andekas muusik ja silmapaistev õpetaja, sündis 14. novembril 1719 Augsburgis. Viieaastaselt registreeriti ta jesuiitide gümnaasiumis, mille lõpetas seitsmeteistkümneaastaselt suurepäraste vastustega õppeedukuse (diploma magna cum laude) ja käitumise osas. Neil eluhetkedel ei püüdnud Leopold vastavate ametialaste püüdluste poole, kuid õppimise käigus õppis ta aga usinalt muusikat, kooris laulmist ja orelimängu.
Biograafia loovuse, karjääri ja isikliku elu aspektidega
Leopold Mozart ei saanud isa surma tõttu kohe gümnaasiumi lõpus õpinguid jätkata. Sellest hoolimata jättis ta aasta hiljem hüvasti oma koduga ja läks Salzburgi, mis oli tol ajal suveräänne Püha Rooma impeeriumi linn ja Saksamaa primaadi asukoht, mis omakorda määratles selle poliitilise, kultuuriline ja vaimne elu.
1737. aasta novembris võeti ta ülikooli ja 22. juulil 1738 pälvis ta Studiosus philosophiae Baccalaureuse tiitli. 1739. aasta septembris heideti Johann Georg Leopold Mozart ülikoolist välja. Muidugi õppis noormees Leopold Mozart kogu selle aja usinalt muusikat, tänu millele asus ta pärast ülikoolist väljaarvamist saletina Salzburgi katedraali kaanoni krahv von Thurn-Valsassini teenistusse, mis sel ajal aeg tähistas inimest, kes töötas muusiku ja isikliku sekretärina.
Tee tasulise teenistuse püsiva koha saamiseni oli valus ja pikk, kuid 1747. aastal oli Leopold juba Salzburgi peapiiskopi õukonnamuusik ja suutis lõpuks 1748. aasta veebruaris Anna Maria Walburga Perthliga pere luua.
Tema originaalsus, olles väga originaalne, hõlmab rahvamuusika põhitõdesid ja on ilmekas näide nn piiristiilist baroki ja varaklassitsismi ristumiskohas. Leipzigi muusikateaduste seltsi liikmena pidas Leopold Mozart kirjavahetust selliste tunnustatud muusikateadlastega nagu Christian Fürchtegott Gellert ja Friedrich Wilhelm Marpurg. Just Marpurg kirjutas Kooli kohta: „Vajadus sedalaadi töö järele tekkis juba ammu, kuid me ei osanud lootagi selle leidmist: andekas ja põhjalik virtuoos, mõistlik ja metoodiline õpetaja, haritud muusik; omadused, millest igaüks muudab selle omaniku juba vääriliseks inimeseks, on siin kokku kogutud."
Kooli edu oli tohutu. See pidas vastu kahele eluaegsele väljaandele - 1756. ja 1769. aastal, kolmandale 1787. aastal ja järgmisele 1800. aastal. Raamat tõlgiti hollandi ja prantsuse keelde aastatel 1766 ja 1770 ning 1804 vene keelde. Nannerlina kuulsate Wolfgang Amadeuse ja Maria Anna muusikaline talent ilmnes juba 1759. aastal. Sellest hetkest sai Leopold kuulsuse andekate laste isana, kes on ülimalt püüdlik oma muusikaharidusse panustama ja karjääri eest hoolitsema. Jah, valgustusajastu oli Euroopas juba valitsenud, kuid Wolfgangi õde mõistis armukese, ema ja naise rolli.
Iga poja kasvamise aastaga oli Leopold Mozarti tähelepanu omaenda kompositsioonidele ja õukonna muusiku karjäärile kiiresti languses. Alates 1763. aastast kuni surmani jäi ta asedirigendiks, saamata kunagi kohtu esimeseks ega peadirigendiks. Laste saatmiseks reisidele, kus ta muide osutus suurepäraseks ja väsimatuks mentoriks ja korraldajaks, pidi ta hoolimata ülemuste ja isiklikult peapiiskopi pahameelest puuduma üha kauem. Volitamata puudumiste eest 1777. aastal vabastati ta isegi teenistusest, kus ta aga peagi ennistati.
Kui 1777. aastast pärit Wolfgang Amadeus külastas oma kodu vaid lühikestel külastustel ja 1781. aastal kolis ta lõpuks Viini, siis isa jätkas teenimist ja õpetamist Salzburgis. Tema tütar Nannerl abiellus oma vanuses ja kolis Püha Gilgenisse. Leopold Mozart reisis viimastel aastatel palju, enamasti Baieris, sai vabamüürlaste looži liikmeks ja imetles väsimatult oma armastatud poja edu, kellega ta viimati tutvus Viinis 1785. aastal.
28. mail 1787 suri ta pärast kolm kuud kestnud haigust tütre süles ja maeti Püha Sebastiani kalmistule. Pärast tema surma viidi tema vara oksjonile.
Põhiline panus muusika ajalukku
Leopold Mozarti isikupära kõiki aspekte on väga raske mõne sõnaga kujutada. Lõppude lõpuks oli ta nii innukas katoliiklane kui ka protestantide ja juutide sõber ning pojale hoiatus pikaajalise viibimise eest luterlikes või kalvinistlikes riikides ning silmakirjatsejate ja pühakute vastane, kes tema arvates ei olnud väärt nende väärikust. Ta oli hügieenimeister, suhtlemise, kaartide ja male austaja. Viimastel aastatel oli ta oma surnud naise pärast siiralt kurvastanud ja suhtles paruness Elisabeth von Waldstetteniga. Ta oli andekas muusik ja silmapaistev õpetaja. Tema "Viiulimängu põhikool" on kahtlemata hädavajalik teos, tänu millele jäi Leopold Mozart sajandeid muusikaajalukku.
