Alexander Garrievich Gordon on vene ajakirjanik, raadio- ja telesaatejuht, näitleja ja filmirežissöör. Omal ajal töötas ta Moskva tele- ja raadioringhäälingu instituudi "Ostankino" ajakirjandusteaduskonna töökoja juhatajana ja McGuffini filmikooli õpetajana. Ta on viiekordne maineka TEFI auhinna võitja. Ja laiemale avalikkusele on ta paremini tuntud oma telesaadete "Gordon Quijote", "Eraseanss" ning "Mees ja Naine" poolest, kus ta esines ekraanidel. Muidugi on fännid huvitatud oma iidoli isikliku elu üksikasjade, sealhulgas tema majandusliku olukorra teadmisest.
Enamiku televaatajate arvates kogu postsovetlikus ruumis eristab Alexander Gordon paljudest kolleegidest erilise kategoorilisuse ja põhimõtetest kinnipidamise poolest, kui ta vastasega vestluses jäigalt oma positsioone kaitseb. See ajakirjanikule iseloomulik joon viis ta selleni, et kogu huvitatud publik oli jagatud kaheks polaarlaagriks.
Täna teavad kõik hästi, et populaarne telesaatejuht jätab oma loometöö kommertsliku aspekti suures osas tähelepanuta. Ja tema sisserännet Ameerika Ühendriikidesse korraga saab väga täpselt kirjeldada fraasiga: "Lahkusin Venemaalt poolteiste kohvriga ja 400 dollarit taskus ning naasin 20 tuhande võlaga."
lühike elulugu
20. veebruaril 1964 sündis Obninskis (Kaluga oblast) tulevane ajakirjanik ja telesaatejuht Odessa juudi Harry Gordoni ja ukrainlanna Antonina Striga perre. Pärast poja sündi otsustasid vanemad kolida kolmeks aastaks samas piirkonnas asuvasse Belousovo külla. Ja sealt kolis pere Moskvasse.
Mõne aja pärast läksid vanemad lahku ja Saša lakkas oma isa nägemast, kes Nõukogude Liidus oli üsna tuntud kirjanik ja luuletaja, samuti kunstnik. Praegu on aga isal ja pojal tekkinud väga soe peresuhe. Seejärel abiellus ema uuesti ja kasuisa sai poisi tõeliseks vanemaks.
Aleksander Gordoni enda sõnul oli tema lapsepõlv täis palju eredaid ja meeldejäävaid sündmusi. Nii pärilikkusel kui elupaigal oli tema loomingulise arengu jaoks suur tähtsus. 5-aastaselt sai temast juba oma nukuteatri omanik, millega ta andis majaelanikele regulaarselt etendusi. Ja nende juurde kogunes päris palju pealtvaatajaid.
Kooliajal tegeles Sasha aktiivselt hokiga ja unistas saada korrakaitseametnikuks või direktoriks. Pealegi pole tänapäeval ligitõmme võimustruktuuride jaoks talle eriti selge. Ja pärast keskhariduse tunnistuse saamist otsustas Gordon sellegipoolest astuda näitlejaosakonda legendaarsesse "haugi".
Tudengiaastad olid seotud näitlemise põhialuste mõistmise ja esimese tööalase kogemusega, millest sõltus algaja näitleja materiaalne heaolu. Tema debüütteos oli laste harrastusrühm, kus ta sai tööd teatrikunsti õpetajana. Lisaks töötas ta Malaya Bronnaya teatris teatritoimetajana.
Huvitav on see, et ajateenistusest kõrvalehoidumise tõttu ei peljanud läbikukkunud Isamaa kaitsja 2 nädalat psühhiaatriahaiglas patsientide seltsis veeta. Seega tundsid Baikonuri ehitajad puudust ühest tööüksusest ja pürgiv näitleja suutis taaskehastuda tõsielusaates osalejana üsna keeruliseks kuvandiks psüühikahäiretele kalduva inimese kohta.
Ja 1987. aastal sai Aleksandr Gordonist Štšukini kooli maineka diplomi uhke omanik.
Isiklik elu
Tabloidid ja tabloidid on Alexander Gordoni alati parimal moel hoidnud. Lõppude lõpuks on tema isiklik elu täis palju huvitavat temaatilist teavet. Iseloomuliku rahvusliku identiteediga armastavast mehest sai osa arvukatest romantilistest lugudest, mille ümber mitmesugused kuulujutud ja avalikkuse kuulujutud korrapäraselt lahvatasid.
Tänapäeval on populaarse ajakirjaniku ja telesaatejuhi elus jumaldatud abikaasa ja neli last. Ja korraga abiellus ja lahutas kolm korda.
Debüüdikatse perepesa rajamiseks tehti ühiskonnas koos Maria Berdnikovaga, kes töötab praegu Ameerika Ühendriikide Vene telekanalil. Selles 8 aastat kestnud abielus sündis vanim tütar.
Näitlejannast ja modellist Nana Kiknadze sai 7 aastat Aleksander Gordoni teine naine vabaabielus.
Katya Prokofieva (Ekaterina Gordon) oli 6 aastat populaarse saatejuhi naine. See pereidüll hävitati 2006. aastal.
18-aastasest õpilasest Nina Schipilovast 2011. aastal sai Gordoni järgmine naine. Abielu ametlik osa viidi läbi salaja, mis selgus alles 2012. aasta varakevadel. Paar kuud hiljem sai riik teada skandaalsest loost, mis oli seotud Alexander Garrievichi ebaseadusliku tütre sünniga. Tüdruk sündis ajakirjaniku ja Odessa filmifestivalil toimunud loometöökoja Krasnodari kolleegi Elena Pašškova kolleegi kergemeelsete suhete tagajärjel. 2013. aastal ei pidanud abielu ajakirjanduse survele vastu ning mõjutas ka abikaasade vanuse kriitiline erinevus.
2014. aastal abiellus kuulus südameröövel taas VGIK-i noore õpilase Nozanin Abdulvasievaga. Valeri Akhadovi lapselaps (Vene filmiakadeemia "Nika" akadeemik) sünnitas samal aastal poja Aleksandri ja 2017. aastal sündis teine poiss, kes sai nimeks Fedor.
Aleksander Gordon täna
2018. aastal "Kinotavris" esitletud Aleksander Gordoni režissööri- ja näitlejatööd kirjeldas selle autor kui autovõluma. Tema enda maal territooriumil maapiirkonnas filmitud komöödiast "Onu Saša" sai tema tudengiaastatel tekkinud idee teostus.
Režissöör ja stsenarist on oma filmiprojektis realiseerinud teatava sümbioosi Tšehhovi, Faulkneri ja Gontšarovi teostest. Ja filmimiseks kaasas ta näitlejagruppi O. Jakovleva, A. Slya, A. Kuznetsova, N. Efremov ja S. Puskepalis. Gordoni enda sõnul on kõik pildil olevad tegelased täielikult filmimisel osalenud näitlejatele kohandatud. Seega võib seda projekti pidada üsna ainulaadseks ja edukaks.
Alexander Garrievichi viimane filmitöö sisaldab tema osalemist tunnustatud sarja "Fizruk" filmimisel. 2019. aasta sügisel on kavas välja anda selle sitcomi 5. hooaeg, kus on säilinud kogu näitleja selgroog.
Seega võime kindlalt öelda, et Alexander Gordonit pole tema osavõtul nähtud üheski kallis projektis, et kinnitada oma suurepärast finantsseisundit. Enda sõnul elab ta meie riigi jaoks traditsioonilises formaadis "alates palgast kuni palgani välja" ja peab end edukaks eelkõige loomingulise teostuse osas.
