Ooperis sulanduvad kokku muusika, draama, maalikunst ja plastilisus. Ooperimajal on ainult oma olemuslikud jooned ja seadused, mida muud tüüpi teatrikunstis ei leidu.
Juhised
Samm 1
Itaalia keelest tõlgitud ooper tähendab kompositsiooni. Opera on omamoodi muusikaline ja dramaatiline teos, mis põhineb muusika, lavalise tegevuse ja sõnade harmoonilisel kombinatsioonil. Ooper erineb teist tüüpi draamateatritest selle poolest, et muusika on tegevuse peamine kandja, selle liikumapanev jõud.
2. samm
Ooper ilmus esmakordselt Itaalias, 16.-17. Selle kunsti tekkimise alguse pani instrumentaalse saatega soololaulu lai areng ja ekspressiivse vokaalmonoodia väljatöötamine, andes edasi inimkõne erinevaid nüansse, aga ka mõned tollased teatrivormid, milles muusika hõivas märkimisväärne koht.
3. samm
Ooperit iseloomustab terviklik muusikaline ja dramaatiline süžee koos järjepideva arenguga vastavalt muusikalise draama seadustele. Sellise puudumisel taandub muusika roll üksnes laval toimuva saatesõnade, sõnalise teksti illustreerimise ja sündmuse jaoks. Seejärel laguneb ooperivorm ja läheb kaduma.
4. samm
Ooperikunstis on laulmine peamine väljendusvahend. Selle abiga loovad kunstnikud kunstipilte. Ooperi sõna on dramaturg-helilooja "muusikaline". Verbaalse kõne muusikalist intonatsiooni toetab sümfooniaorkestri muusikaline saade, kindel meloodia, rütm, mis muudab näitlejate kõne emotsionaalselt selgemaks. Nii ilmub ooperis vokaalmonoloog. Sõltuvalt tähemärkide arvust võib see olla aaria või duett, nelik või kvintett.
5. samm
Ooperimajas kutsutakse muusikat väljendama kangelase intiimseid sisimaid tundeid ja kogemusi, mis mõnikord on tema sõnade taga peidus. Tähtis pole mitte ainult see, millest täpselt see või teine ooperikangelane laulab, vaid ka see, milliste tunnetega ta seda teeb. Oma muusikalise kuvandi loomisel peab helilooja arvestama oma hääle tämbriga, mis on võimeline tema tegelasust kõnekamalt paljastama.
6. samm
Ooperi kirjutamiseks on vajalik libreto - kirjanduslik stsenaarium, mille järgi toimub süžee edasiarendus. Ooperižanri helilooja põhineb vastupidiselt dramaturgile pigem tervikliku muusikapala loomisele.
