Ilukirjanduse tõlkimine on tõeliselt loominguline protsess. Ilukirjandusteoste tõlkijat võib õigusega nimetada kirjanikuks. Kui ta tõlgib raamatut ühest võõrkeelest, loob ta selle praktiliselt nullist.
Professionaalsed tõlkijad peavad kirjandustõlget üheks raskemaks töövaldkonnaks. Seda ei saa võrrelda ei äri ega sünkroontõlkega, mis ei nõua lausete harmooniat ja stiili säilitamist.
Kirjandustõlke põhijooned
Sõltumata teose kirjutamise keelest peab kirjandustõlge säilitama selle atmosfääri ja autori stiili. Samas ei tohiks kirjandustõlge olla sõnasõnaline. Pigem vastupidi, see on väga lahtine, tasuta tõlge, mis ei vaja täpsust.
Kirjandustõlke üheks tunnuseks on suhe originaalteksti tunnustega. Tihti peab tõlkija töötama fraseoloogiliste fraaside või sõnade mängimisega. Kui need sõna otseses mõttes tõlgitakse, kaotatakse teksti tähendus. Selle vältimiseks peab tõlkija leidma sarnased fraasid ja mängima sõnadega keeles, kuhu teksti tõlgitakse. Nii suudab ta säilitada selle autori loomingule omase huumori.
Ilukirjandusteose tõeliselt väärilise tõlke saab teha ainult tõlkija, kellel on kingitus kirjutamiseks. Ainult loovalt andekas tõlk võib lugejates esile kutsuda samu tundeid ja kogemusi, mis tekiksid originaali lugedes.
Veel üks kirjandustõlke tunnus on teoses kajastatud ajastu stiili ja ajastu kultuurikonteksti järgimine. Selleks peab tõlkija uurima ajastut, kuhu teos kuulub, samuti selle riigi kultuuri ja traditsioone, kus tegevus toimub.
Luule tõlkimine
Suurim raskus on luule tõlkimine. Mis tahes luuletus sõnasõnalises tõlkes muutub sidusaks sõnade kogumiks. Tõlk peab selle praktiliselt uuesti koostama. Seetõttu tegelevad luuletõlkega kõige sagedamini elukutselised luuletajad, mõnikord sellised silmapaistvad kui Valeri Brjusov, Boriss Pasternak, Samuil Marshak. Mõnikord muutub poeetiline tõlge täiesti iseseisvaks, originaalseks teoseks ja selle tõlkijast saab täisväärtuslik autor. Näiteks juhtus see Goethe romantilise ballaadiga "Metsatsaar", mille tõlkis Vassili Andreevitš Žukovski.
Tänapäeval ei räägi kahjuks kõik võõrkeeli ja paljud teosed leiavad oma lugejaid planeedi kõikidest nurkadest, seda eelkõige tänu ilukirjanduse tõlkijate kunstile.
