Frans Nuyen sai näitlejana kuulsaks näiteks rolli eest episoodis "Trooja Elaan", mis on osa originaalsarja "Star Trek" (1966-1969) kolmandast hooajast. Ta oli üks esimesi vietnami päritolu naisi, kes ilmus Ameerika televisioonis. Samuti on tema kuulsamate teoste hulgas Polüneesia Liati roll 1958. aasta filmis Vaikse ookeani lõunaosas.
Sünniaeg ja lapsepõlv
Frans Nuyen sündis 31. juulil 1939 Marseille linnas. Ta on segarahvuseline. Tema ema ja ka emapoolne vanaisa olid mustlaste juurtega ning isa vietnamlane. Samuti tasub lisada, et kui näitlejanna on juba täiskasvanuks saanud ja populaarne, ütles ta ühes oma intervjuus, et tunneb end kultuuriliselt prantslannana.
Prantsusmaa natside okupatsiooni ajal kasvatas Nuyenne'i nõbu. Kooliskäimise lõpetas ta 11-aastaselt, pärast seda töötas ta mõnda aega õmblejana.
Karjäär filmi- ja telesaadetes aastast 1958 kuni tänapäevani
1956. aastal kolis noor Prantsusmaa Prantsusmaalt Ameerikasse ja sai peagi Lee Strasbergi New Yorgi näitlejastuudio liikmeks. Siis olid tal teleris esimesed kameerollid (näiteks esines ta sellistes sarjades nagu "City Toast", "Barrel Smoke", "The Perry Como Show").
1958. aastal debüteeris Prantsusmaa filmis. Ta mängis hitt-teatrimuusikali "Vaikse ookeani lõunaosa" filmiversioonis (venekeelses tõlkes nimetatakse seda "Vaikse ookeani lõunaosaks"). See filmiversioon on üsna haarav draama armastusest sõja ajal eksootiliste maastike taustal. Nuyen ilmus siia naiivse kaunitari Liati näol, kes armub ameerika leitnant Cable'i. Seejärel pälvis ta selle rolli eest Kuldgloobuse nominatsiooni.
Ka 1958. aastal osales ta Broadway lavastuses "Susie Wongi maailm" (siin mängis ta tegelikult peategelast). Seda etendust on kahe aasta jooksul vaatajatele näidatud 508 korda. Huvitav on see, et näitleja William Shatner oli selles lavastuses Prantsusmaa partner ja seejärel mängisid nad mitu korda koos televisioonis.
1960. aastal pidi Nuyen mängima Hollywoodi filmimängus Susie Wongi maailma. Kui aga peaaegu pool filmist juba filmiti, asendati ta ootamatult teise Aasia välimusega näitlejanna - Nancy Kwaniga.
Kuuekümnendate alguses ilmus Prantsusmaa sellistes filmides nagu "Viimane kord, kui nägin Archie'it" (1961) "Saatan ei maga kunagi" (1962), "Tüdruk nimega Tamiko" (1962), "Boraxi teemantkroon" (1963)
1964. aastal mängis ta telesarjas "ANKL-i agendid", osas "Kirsiõie juhtum". Ja neli aastat hiljem, 1968. aastal, kutsuti ta mängima algse Star Treki sarja episoodi "Elaan of Troyus". Pealegi mängis ta selle episoodi keskset kuju - tulnukat Elaanit, kelle pisarad võivad panna iga mehe temasse armuma.
Seitsmekümnendatel oli ka Prantsusmaal huvitavaid rolle. Nii mängis ta näiteks 1973. aastal filmis "Lahing ahvide planeedil" (see on algse pentaloogia viimane, viies film, mis omal ajal oli suur edu).
Ja 1978. aastal ilmus ta koos Peter Falki ja Louis Jourdaniga legendaarse Columbo sarja episoodis "Mürk maitsest".
Kaheksakümnendatel mängis Prantsusmaa, ehkki külalisterollides, episoodilisi rolle mitmes kodupublikule tuttavas sarjaprojektis (üheksakümnendatel ja kaks tuhat mängiti neid Vene kanalitel) - "Eradetektiiv Magnum", "Mõrv, mille ta kirjutas", "Santa Barbara" …
Väärib märkimist, et 1986. aastal liitus ta dr Paulette Kimina meditsiiniseeria St. Elswehr koosseisus ja mängis seal kuni 1988. aasta lõpuni. See sari on tegelikult Ameerikas väga kuulus, pälvis koguni 13 Emmy auhinda ja kuulus TV Guide'i järgi kõigi aegade viiekümne suurima telesaate nimekirja.
Kaheksakümnendate lõpust alates on Prantsusmaa filminud palju vähem. Tema üheksakümnendate teoste hulgas tuleks kõigepealt välja tuua film "Rõõmu ja õnne klubi" (1993), mis jutustab loo kaheksast osariiki emigreerunud hiinlannast. See pilt näitab väljakutseid, millega nad silmitsi seisavad riigis, millest on saanud nende uus kodumaa. Samuti meenutavad kangelannad süžee käigus oma lapsepõlve, elu HRV-s enne väljarännet.
Ka sel perioodil mängis Prantsusmaa filmides "Kinnisidee põhimõte" (1994) ja "Naerata nagu sinu" (1997). Lisaks esines ta 1999. aastal filmi „Võimalikest väljaspool“viienda hooaja 11. osas (episood nimega The Ripper).
Pärast seda ilmus Prantsusmaa veel kahes filmis - "Sõdur Kelly lahingud" (2003) ja "Ameerika standardid" (2008).
Frans Nuyen psühholoogina
1986. aastal sai näitlejanna magistrikraadi kliinilises psühholoogias ja sellest ajast on sellest saanud tema põhitegevus.
Psühholoogina on Prantsusmaa töötanud väärkoheldud laste ja naiste, naisvangide ja narkomaanidega. Ja ta on oma töö eest saanud mitmeid eriauhindu.
Täna tõestab Frans Nuyenne end psühholoogi konsultandina.
Isiklik elu
Aastatel 1963–1966 oli Nuyenne abielus psühhiaater Thomas Gaspard Morelliga. Sellest abielust on tal laps - tütar Fleur (hetkel elab ta Kanadas ja on erialalt jumestaja).
1967. aastal kohtus ta oma teise abikaasa, näitleja Robert Culpiga. See juhtus telesarja I Spy võtteplatsil. Samal 1967. aastal nad abiellusid, kuid kolm aastat hiljem esitasid nad lahutuse. Pealegi oli ta selle kolme aasta jooksul kasuema ka Robert Culpile eelmisest abielust pärit neljale lapsele - kolmele poisile (Jason, Joseph, Joshua) ja ühele tüdrukule (Rachel).
Muidugi olid tema saatuses ka romaanid teiste meestega. Näiteks kuuekümnendate alguses oli tal lühike suhe kuulsa Marlon Brandoga, kellel oli Aasia kaunitaride jaoks kindel pehme koht.
