On olemas arvamus, et ühestki tammist ei saa ilma raskusteta välja püüda. Siiski tuleb märkida, et kaudset kala, kellel pole mõnest asjast teadmisi, pole tiigis sugugi vähem keeruline aretada. Kui on rahaline võimalus, siis teate lähedal asuvat väikest tiiki, mis sobib selliseks otstarbeks, ja olete endale selgelt seadnud ülesande täita see suvel kariloomadega, siis siin on mõned näpunäited.
Juhised
Samm 1
Valmistage tiik ette karpkala nakatumiseks. Seda tüüpi kalad on tagasihoidlikud ja jäävad ellu peaaegu igas olukorras, kuid see ei tee haiget, kui teete mõningaid ettevalmistusi. Alustuseks kasutage veepinnal elavat muda ja prahti reha või muude võimalike vahendite abil. Kogutud jäätmeid ei tohi jätta ranniku lähedale, kõige parem on need koguda kotti ja ära viia. Pärast seda peaksite vee desinfitseerima: umbes 200 grammist kaaliumpermanganaadist peaks piisama väikese järve kõige raskema infektsiooni hävitamiseks. Pärast desinfitseerimist võtab tiigi järkjärguline taastumine umbes viis kuni kümme päeva.
2. samm
Kui tiik on väike, kaaluge söötmist. Nagu põrsad, on ka karpkalad kõigesööjad olendid ja see, mida te oma elusolendeid toidate, sõltub teist. Näiteks aias üles kaevatud vihmaussid ja Colorado mardikad sobivad teie kaladele.
3. samm
Osta karpkala sõbralt või spetsialiseeritud kauplusest. Parem on võtta mitu paari ja üldiselt kallutada naiste poole, kuna üks isane saab viljastada mitu, kuid hoolimata sellest, kui palju kalakoolis on mehi, ei talu emane mune rohkem kui norm.
4. samm
Jälgige oma tiigi uute elanike arengut. Kui näete kalade liikumises letargiat ja pärssimist, veenduge, et kõik, mis neil võib vaja minna, antakse neile täielikult normi kohaselt. Kui liialdate kalade arvuga ja reservuaar ei ole kõigi mahutamiseks piisavalt suur, võib see põhjustada negatiivseid tagajärgi. Näiteks hakkavad karpkalad end ise purustama. Seetõttu järgige kindlasti meedet.
