Proosaluuletus köidab ühtviisi nii luuletajate kui ka proosakirjanike tähelepanu: see võimaldab väljendada riimide ja range luulekaanoni diktaadi abil kõige peenemaid lüürilisi tundeid ja muljeid. Iga algaja luuletaja saab ennast selles žanris proovida.
Juhised
Samm 1
Loe klassikat. Paljud vene ja Euroopa autorid pöördusid proosa luuležanri poole. Need on Novalise "Öölaulud", S. Baudelaire'i "Luuletused proosas" ja muidugi kõigile kooliajast tuttavad I. S. Turgenevi "Luuletused proosas". Uurides žanri parimaid näiteid, olete paremini valmis ise oma teoseid looma.
2. samm
Väljendage oma isiklikke kogemusi. Proosa luuletused eksisteerivad kahte liiki kirjanduse ristumiskohas, laenates eeposest proosalist vormi ja sõnadest sisemist sisu. Teie töö peaks olema väike visand, mille saab pühendada igale põnevale teemale: sõprus, õiglus, aja möödumine, armastus meekookide vastu või naabrite vihkamine. Kirjeldage oma emotsioone, reflekteerige ja filosofeerige paberil.
3. samm
Kasutage erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid. Et proosaluuletus ei muutuks esseeks ega esseeks, kirjutage kunstiliselt, kasutades troppe, epiteete, võrdlusi ja metonüümiat. Luuletuse aluseks võib olla üks detailne metafoor või allegooria, mille tähenduse selgitab teose lõpp.
4. samm
Proovige kirjutada rütmilises proosas. Meloodilisuse ja eufoonia saavutamiseks pole vaja riimi kasutada ega järgida poeetilist meetrit. Rütmi aitab seada samade retooriliste konstruktsioonide kordamine, süntaktilise paralleelsuse kasutamine, milles laused ehitatakse sarnase skeemi järgi. Kasutage helikirjutamist, korrates sama häälikut või konsonantheli, nii et luuletus kõlab hellalt ja meloodiliselt või vastupidi, hammustades.
5. samm
Ole lakooniline. Proosaluuletus peaks edastama ühe tervikliku mõtte, ühe emotsiooni. Selle žanri teosed sisaldavad harva selget süžeed: kõige sagedamini ehitatakse need põhjenduse või kirjeldusena. Ärge muutke luuletust liiga pikaks. Nagu tähendamissõna või aforism, peaks ka proosaluuletus olema lühike ja täpne.
